|
1 Tasakaal ja ühtsus
Ruudu peidetud struktuur
Tasakaal (balance)
Võta ruudukujuline paberileht ja lõika sellele mustast paberist ring.
Aseta ring ruudule nagu joonisel 1.
Järgnevalt proovi ring asetada ruudu keskele. Selgub, et see pole sugugi raske.
Ringi asukohta ruudul saab määrata ja kirjeldada mõõtmise abil. Joonlaud näitab millimeetrites, kui kaugel asub
ring ruudu servast või nurkadest. Nii saab lihtsalt selgeks teha, et must ring ei asu ruudu keskkohas.
"Mis uudis see on!" tahaks selle peale hüüda. Eelnevale järeldusele jõudmiseks pole joonlauda vaja. Ühe pilguheiduga
oli selge – ring on tsentrist väljas! Kuidas selleni jõuda? Joonlauaga oleks see selgelt ja kiirelt tõestatav, aga me ei arutle endamisi,
et see külg on ringist nii kaugel ja teine naa. Me ei tee mõttes mõõtmisi, aga kohe oli selge – tsentrist väljas.
Kuidas me nii näeme? Miks me niisuguseid järeldusi teeme?
| |
Joonis 1
|
Kõigepealt – inimene näeb vaadates tervikut. Me ei vaatle ruutu ja ringi eraldi, vaid
näeme kahe geomeetrilise kujundi – ruudu ja ringi – ruumilist seost ühe tervikuna.
"Mu parem jalg on mu vasakust jalast suurem!" "Minu parem käsi on suurem kui mu vasak käsi!" "See klaver on häälest ära!"
Me tajume asju teatud suuruste skaalal, need asuvad kuskil liivatera ja Munamäe vahel; heleduse skaalal: valge ruut on ülalpool,
must ring on allpool. Samuti näeme igat asja/objekti/olendit vms mingis asukohas.
Pole ühtki objekti, asja, mida me tajume isoleeritu või ainulisena.
Millegi nägemine määrab selle asja (mingisugusele) kohale tervikus.
Mingisuguse objekti vaatamine tähendab selle sidumist tervikuga, nt asukohaga ruumis, suuruse, valguse, distantsi skaalaga jne. Need on
meie vaatevälja iseloomustavad omadused.
Tasakaalu-printsiibi selgitamiseks tehkem veel üks ruut ringiga. Ennem tagasipõige Joonise 1 juurde.
Kui musta ringi tähelepanelikult vaadata, tundub, et see justkui niheleb. Miks?
Silm on fikseerinud ruudu peidetud struktuuri, leidnud
vertikaalse ja horisontaalse telje, mis ruudu võrdseteks osadeks jagab, ning keskpunkti. Tänu sellele tundub, et ringi
asukoht pole "õige". Nagu oleks see keskpunktis olnud, ära nihkunud ja tahab tagasi keskele või lausa vastupidi, üldse kaugemale ära.
Joonisel 2 olev ring mängib ruudu servadega, teda justkui kisub serva poole, ring on visuaalselt ruudu servaga seotud.
Kahe geomeetrilise kujundi vastastikune mõjutus.
| 
| Joonis 2 | Joonis 3 |
Kokkuvõte eelnevast
Plastiliste füüsiliste objektide puhul on tasakaalu mõiste iseenesest arusaadav, sest oleme sündides
kaasa saanud arusaama gravitatsioonist. Tasakaalu puudumise korral ei püsiks objekt püsti ega koos.
Igal tasapinnalisel formaadil, mida me kujundama hakkame, on meie nägemisaparaadist sõltuvalt omadused,
mida peame kujundamisel arvesse võtma.
Silm fikseerib kujundataval pinnal vertikaalse ja horisontaalse telje, mis vaatevälja võrdseteks
osadeks jagab, ning keskpunkti. See on tasakaalu mõistmise alus.
Tasakaal saavutatakse vormilise tasakaalu ehk sümmeetria või vormivälise, sümmeetriata tasakaalu kaudu.
Kõigest järgnevalt lähemalt.
|
