|
Lühidalt värvist
Värv
Seekord jätame avamata värviteooria, sest selle kohta on saadaval piisavalt kirjandust, mille kohta
saad lähemat infot Lisaressursside alt.
Vaata ja mõtle Johannes Itteni poolt kujundatud värviringile. Alusta keskelt ja sa leiad seosed.
Soojad ja külmad värvid
Sõltuvalt mõjust jaotatakse värvid kõigepealt kahte vastandlikku rühma: soojad ja külmad
värvid.
Kõiki kollasele ja punasele lähedasi värve, mis meenutavad tuleleeki, nimetatakse soojadeks
värvideks (punane, oranzh, kollane, punakas-oranzh jne). Neile vastandlikke värvitoone, mis
meenutavad jääd, nimetatakse külmadeks värvideks (sinine, lilla, rohekassinine jne).
Sooja ja külma värvitooni segamisel saadakse neutraalne värv.
Aktiivsed ja passiivsed värvid
Soojad värvitoonid tõusevad esile ja tekitavad mulje, nagu asuks värvitud pind lähemal, kui see
tegelikult on. Seepärast on parem kasutada sooje värve neis elementides, mida tahetakse kohe
silmatorkavaks teha, ja külmi värve taustaks.
– Kõige esmalt äratavad tähelepanu kollane, oranzh ja punane.
– Kõige suurema eemaldumisvõimega (passiivsem) on sinine.
– Hall on neutraalne puhkepaus, hea kaitsekiht eri värvide vahel või värvide ja valge
vahel. Hall sobib kirevate värvide raamiks-taustaks, värvilise graafika raamiks.
Rasked ja kerged värvid
Tumedad värvid näivad raskemad ja heledamad kergemad.
– Kerged on näiteks helekollane, heleroheline jt.
– Rasked on tumepunane, tumepruun, tumeroheline jt.
– Värvide erinevat raskust saab kasutada elementide esiletõstmiseks ja lehekülje tasakaalustamiseks.
Seda tuleb arvestada eelkõige värviliste elementide suurussuhete
otsustamisel, näiteks kahest sama suurest kujundist tõuseb tumedam esile, väike tume element
suudab tasakaalustada suure heleda elemendi. Samuti tuleb seda arvestada värvide valikul
emotsioonide edastamiseks (heledad värvid seostuvad tavaliselt positiivsete, tumedad
negatiivsete emotsioonidega).
Värvivaliku põhimõtted
Kasutataval värvil on tavaliselt neli ülesannet:
1 väärtustada rõhutada, esile tõsta
2 organiseerida ja ühendada sisult seotud elemendid, aidates leheküljel orienteeruda
3 luua meeleolu antud lahendi vastuvõtlikumaks tegemiseks
4 kaunistada, äratada tähelepanu ja lisada huvitatavust
Värvi kasutamisel on oluline arvestada värvi mõju vaatajale. Iga värv tekitab inimeses teatud
emotsioone ja assotsiatsioone. Üks ja sama värv võib erinevatel inimestel esile kutsuda
erinevaid tundeid, sest iga inimene eelistab ühel või teisel põhjusel mõnd värvi teisele ning
see mõjutab värvide tajumisel saadud emotsiooni.
– Kasuta värvi, toomaks välja erinevat liiki infot või rõhutamaks mingi info kokkukuuluvust.
Näiteks küsimused ja sellega seotud vastused ühe värvi toonidega, juhtnöörid lugejale
teist värvi. Nupp ja selle funktsiooni seletav tekst olgu ühte värvi või sama värvi eri tooni.
– Kasuta värve informatsiooni või nuppude esile tõstmiseks. Näiteks tee info väljapaistvaks,
kasutades musta kirja valgel, helekollasel või helesinisel väljal ja pane need väljad
tumedale taustale. Muutmaks infot vähemhaaratavaks, kasuta ilma servata läbipaistvaid
välju.
– Ole konservatiivne. Vähem on parem. Kui kahtled millegi
vajalikkuses, siis jäta see välja. Näiteks, kui graafika on vaid
selleks, et ilustada, siis jäta see parem ära või vaheta millegi
vastu, mis aitab olulist infot paremini edasi anda.
– Ole tausta värvi valikul konservatiivne. Taust peab olema
sobiv kõigega, mida sellele sinna paigutada tahetakse. See peaks olema
külma värvi. Näiteks hallid toonid, hele- ja tumesinine, valge.
– Soojad värvid hoia rohkem tähelepanu nõudvate lehekülgede
jaoks (tiitelleht, menüüd, sisukorrad, st elemendid, millel ei ole tegelikult sisu).
– Ära kasuta rohkem kui 4 värvi (kui see pole hädavajalik). Võimalikud erandid on pildid,
graafikud, video.
– Püüa kasutada sama värvi erinevaid toone. Näiteks valget koos heleda ja tumeda sinisega,
valge koos musta ja hallide toonidega.
– Püüa kasutada harmoonilisi värve (asuvad värviratta samal kolmandikul ehk mahuvad 120-kraadise
nurga sisse). Muidugi esineb ka siin suure küllastuse korral disharmoonia.
– Ära kasuta liiga palju täiendvärvuseid (asuvad värviratta vastaspooltel, näiteks sinine ja
oranzh, punane ja roheline, violett ja kollane).
– Väldi sinist teksti ja väikeste objektide juures!
– Teksti ja graafilise info loetavuse tõstmiseks kasuta heleda ja tumeda kontrasti, mitte värvi.
– Eriti ettevaatlik ole navigeerimisvahendite värvide valimisel, sest neid kasutatakse kõige
erinevamates kohtades ja erinevamate taustade peal. Vali neutraalsed värvid, mis ei ole
liiga säravad. Ilusad värvid on küll head, aga tõmbavad tähelepanu sisu pealt ära.
– Ole järjekindel värvide valikul. Menüüd olgu ühte värvi kogu rakenduse ulatuses, samuti
juhtnöörid lugejale, sisu, juhtnupud jne.
– Erandiks on olukord, kus rakenduses algab äkki täiesti uus, eelnevast erinev osa, siis võiks
selle muutuse tähistuseks ka värvid muutuda.
– Arvesta värvide tähendust.
– Arvesta korporatiivsete värvidega!
Nägemispsühholoogilised aspektid värvivalikul
Pea meeles, et:
– Inimese nägemismeel on tundlikum nähtava spektri keskmes olevate värvide suhtes. See
tähendab, et punased ja sinised peavad olema eredamad kui kollased ja rohelised toonid.
– Inimese silmad ei suuda sinisel korralikult fokuseerida, seepärast ongi sinine väga hea
taustavärv ja halb esiplaanil.
– Silmad ei suuda korralikult fokuseerida ka punasel, kuid viimasel on eelis visuaalsel väljal
"ettepoole liikuda".
– Kollane ja roheline on ühtviisi nähtavad nii visuaalse välja äärtel kui ka keskmes.
– Must ja valge on ühtviisi nähtavad kogu visuaalse välja ulatuses.
|
