|
1 Joonest mahuni
Joone mõiste. Joone iseloom
Teoreetiliselt on joon lõputu punktide seeria. Geomeetriliselt kirjeldades on sirge/sirgjoon
(lõpmata) kitsas, (lõpmata) pikk, kõverusteta joon. Eukleidese geomeetrias läbib kahte eri punkti täpselt üks sirge.
Sirge ehk sirgjoon on ühemõõtmeline ruum. Sellisel kujul looduses jooni ei esine. Geomeetriliselt kirjeldatud jooned
on tuletatud loodusvormide järgimise seaduspärasusest, väljendatud matemaatilise korrastatusega. Sirget iseloomustab üks mõõt:
selle joone pikkus pikslites on 300px.
Joonele, samuti kui punktilegi, praktiliselt lähenedes on selge, et loomingulises tegevuses võib punkt olla suurem kui silmale
kõige nähtamatum täpike ja omada erinevaid kujusid. Praktikas joonest rääkides kasutame pikkusmõõdule lisaks veel laiust,
minnes veel kaugemale;) — joone puhul räägime ka õrnast, tundlikust, elegantsest, paksust ja raskest joonest!
Allpool esitletud illustratsioonid pärinevad Walter Crane'i raamatust Line & Form, mille esimene trükk anti välja
aastal 1900. Tänu The Project Gutenberg eBook'i juba 1971! aastal alustatud tööle on täna avalikuks kasutamiseks
muude trükiste kõrval palju haruldasi ja väikesetiraazhilisi raamatuid, ühtekokku üle 30 000 tasuta raamatu.
| 
| 
| 
|
1
/*http://www.gutenberg.org*/
| 2
| 3
| 4
|
Kas alguses oli kontuur?
Vana legend räägib sellest, kuidas armastusest sündis pärastlõunase päikese varjust
esimene söega profiilportree karmile kaljuseinale (1). Kuidas selle esmese portreega ka oli, lugu illustreerib
hästi kontuuri põhifunktsiooni — kontuur on vormi piirjoon.
Teises peatükis käsitletud nägemisega seotud tajuprotsesse
meenutades — nägemisaparaat tajub meid ümbritsevat: asju, esemeid, inimesi — silueti,
värvuse, hele-tumeduse, pindade tonaalsuse kaudu. Nii saame selgeks seose kontuuri ja tekkiva kujutise vahel. Tekkivat kujutist, milles
detaile justkui ei eksisteeri või on need lihtustatud, kokkusulanud, nimetatakse siluetiks (2).
Siluett on tasapinnaline kujutis ruumilisest nähtusest, objektist vms. Õigekeelsussõnaraamat annab selgituseks: varipilt,
ühevärviline kontuurpilt; piirjooned, tume kujutis heledal taustal (3).
Silueti puhul koondub kogu tähelepanu piirjoontele, kujundi servadele, kadunud on detailid, millest kuju moodustub.
Selle tõttu tõmbab kontuuri erilist tähelpanu. Näiteks, kui vahemaa tõttu ei ole kõik struktuursed detailid objektil eristuvad, loeme me informatsiooni
siluetilt ja selle kontuurjooned osutuvad eriti kõnekaks. Looduses olles oleme seda ilmselt kõige enam tähele pannud. Õhtuvalgus, hämarik, udu.
Me tajume asjade siluette, vaate ilu ja lihtsus lubavad vaimul puhata. Vastupidiselt keskpäevasele detailiderikkusele, kirevale valguse varju
mängule.
Kontuuri väljendusjõudu on tajunud ja kasutanud paljud maailma rahvad, eriliselt meeldejääv on Indoneesia nukkudega varjuteater.
Kaasaja kunstis kasutab Kara Walker (4) 18. sajandi keskklassi seas meelelahutusena levinud siluettlõiget
teravaks Ameerika ühiskonna kriitikaks.
| /*http://www.gutenberg.org*/
|
|
