|
3 Tasakaal ja ühtsus
Tasakaal: formaati komponeerimine.
Kõrvuti sümmeetriaga esineb nähtus, kus ei ole näha vormi osade reeglipärast kordumist,
kuid esineb siiski võrdsustervik parem- ja vasakpoolsete osade vahel. Seda meie orienteerumis-
tundega seoses olevat
täiuseihalust nimetatakse tasakaaluks. Näib, et nii looduse kui ka inimese kujundamise põhiprintsiibiks pole mitte sümmeetria,
vaid tasakaal, sest ka sümmeetria nähtuste kujunemine — näiteks kristallides — toimub mateeria tasakaalustumise protsessis.
Sümmeetria on huvitav ja liigutav ja põnev, kui — selles esineb väikeseid kõrvalekaldeid nagu inimese näoski.
Milline on parem-, milline vasakpoolne näopool, milline *päris*?
/*http://www.adrianbruce.com/Symmetry/index.html*/
 ?
Kas kolm erinevat inimest?
Võid proovida samasugust varieerimismängu oma fotoga. Katsetada saab Copy ja Paste funktsioone kasutades igas lihtsamas
fototöötlust lubavas programmis.
Kui sümmeetriline sa oled?
Optiline keskpunkt
Tasakaalu saavutamiseks visuaali elementide vahel on üks võimalus toetuda optilisele keskpunktile, mis paikneb
umbes 1/8 võrra ülevalpool geomeetrilist keskpunkti, ehk siis 5/8 lehe alumisest servast (kuldlõike proportsioon!).
Näiteks A4 lehel paar cm geomeetrilisest keskpunktist kõrgemal.
|
Visuaali elemendid tasakaalustatakse optilise keskpunkti ümber vertikaal- ja horisontaalmõõtmes.
Tasakaal saavutatakse nii vormilise tasakaalu ehk sümmeetria kui ka vormivälise tasakaalu läbi. Esimesel juhul on
tegemist vormielementide täiusliku sümmeetriaga optilise keskpunkti ümber. Teisel juhul saavutatakse tasakaal
erineva suuruse, värvi ja intensiivsusega elementide tasakaalustamisel. Sel juhul paigutatakse
erineva kaaluga elemendid keskpunktist eri kaugustele nii, et väiksem optilise kaaluga (st väiksem, nõrgem, vähem silmatorkavam)
element pannakse optilisest keskpunktist kaugemale, suurema kaaluga — lähemale. Nii on võimalik luua
ootamatumaid, huvitavamaid ja kujutlusvõimet ergutavamaid kompositsioone.
Sümmeetria puhul sarnaneb üks töö pool teisega, tasakaalu puhul ei ole see tingimuseks. Tasakaalu vastandiks on
tasakaalutus, mis tekitab pinget. Närviline, ootamatute esildistega ja äraarvamatu tegutsemisega inimest
nimetatakse tasakaalutuks tüübiks. On selliseid, kes häirivad. Sama võtet on võimalik kasutada kunstiteose puhul.
Näiteks tähelepanu äratamiseks. Vaatajas võib pinget, tähelepanu esile kutsuda kunstiteose tasakaalustamata
kompositsioon - sobimatute värvide kokkuliitmine, millegi tavakodanikule ebasobiva demonstreerimine.
Objektide asetamine sobimatusse keskkonda, disharmoonia kasutamine, ebameeldiv lõhn, kitsas ruum jne jne.
– Otsi ajakirjadest-ajalehtedest reklaamid, mille kujunduses tunned ära tasakaalu-printsiibi. Milliste elementidega on tasakaal saavutatud?
– Kas märkad kujundusi, kus tasakaalu rikkumine on eesmärgiks omaette? Tähelepanu saavutamine vms?
– Kuidas mõjutab tasakaal reklaami? Millise meeleolu loob? Kas märkad, et sinu silmade liikumist
püütakse suunata teatud lausele või objektile?
|
