|
1 Võrgustik on lahe
Raam ja korrastatuse vajadus
Raam piirab kasutatava tasapinnalise ruumi ja on esimene element, mida kasutame, sest see
määrab piirid, milles tegutseda saame. Paberilehe raamiks võib olla selle servade üleminek taustaks
olevaks pinnaks. Raamiks võib olla ka näiteks mingit teksti ümbritsev kast või illustratsiooni
ümbritsev tekst.
 |
Kuigi tühja lehe kohta võib arvata, et sellel puudub dünaamika, on see ekslik. Vaadates mingit
raami, hakkavad inimesed selle sisemuses olevat ruumi alateadlikult osadeks jagama (sellest lähemalt peatükis 9).
Me tunneme intuitiivselt sisemist struktuuri moodustavaid telgi, mida kujunduse mõistes võib nimetada võrgustikuks,
vahendiks, mis aitab korrastada graafilisi elemente: teksti ja pilte.
Esimesena avastatakse kindlasti x ja y telg, mis lõikuvad täpselt raamiga piiratud ala keskel ja
jagavad selle neljaks veerandiks. Tõenäoliselt joonistame oma
ettekujutuses ka diagonaalteljed ja lõpuks on võimalik, et toimub edasine alajaotus
joontega, mis jaotavad pinda suhtes 2:3 (kuldlõikeline jaotus).
Need kujutletavad, tuntavad teljed on kujundajale abiks, sest on kohtadel, kuhu silm
loomulikult pidama jääb ning kuhu seega tuleks paigutada olulisim materjal.
Järgnevates näietes on kasutatud disainer Mark Boultoni materjale.
 |
Kaks punkti panevad kujundusele aluse. |
 |
|
 |
|
 |
|
Võrgustik illustreerib hästi korrastatuse vajadust graafilises kujundamises.
Näiteid võrgustiku alusel kujundamisest
leiab juba päris kaugest ajaloost. Tuletagem siinkohal meelde ornamenti ja geomeetria kasutamist arhitektuuris.
1928. aastal jõudis võrgustiku ajalugu standardiseerimiseni. Jan Tschicholdi "Die neue Typographie" andis
instruktsioonid isegi A4 küljendamiseks.
ISO 216 on Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt määratud kirjapaberi suuruse standard.
See standard on enim kasutatavate paberisuuruste standard ja määratleb ka laialt levinud A4 paberisuuruse.
Standardi võttis esmalt kasutusele DIN (Saksa Standardiorganisatsioon) 1922. aastal Saksamaal.
|
