|
1 Kontrast
Disainiprintsiibid: kontrast ja aktsent
Kujutavas kunstis on kontrast kahe või mitme alge või mõõtme teravalt vasturääkivad, sobimatud
suurused või eriilmelised nähud. Kontrast on niisiis kompositsioonilise ülesehituse tähtis sisuline komponent,
mis avaldub algvormide ja üldstruktuuri vahelises konfliktis.
Kontrastideks on näiteks vastandid:
– valgus ja vari,
– sirg- ja kõverjoon,
– tasapind ja kõverpind,
– vertikaalid ja horisontaalid,
– esiplaan ja süvaruum,
– soojad ja külmad värvitoonid
Kontrastsuse põhimõte seisneb eelkõige selles, et elemendid lehel, kujunduses, ei ole lihtsalt sarnased.
Kui ei ole tegemist ühesuguste elementidega (font, värv, suurus, joone paksus, kuju jne), siis tee nad võimalikult eristuvateks.
Kontrast on tihti esimene ja kõige tähtsam pilgupüüdja.
Kontrasti juures tuleb korraks tagasi tulla peatüki juurde, kus rääkisime joonest ja siluetist.
Nüüd on aeg vaadata silueti rakendumist kaasaja infoühiskonnas, seotuna kontrasti printsiibiga.
| 
| 
| 
|
1
| Vabadussammas New Yorgis. Kuulsad monumendid on äratuntavad silueti järgi
| 3
| 4
|
Kontrast kompositsioonilise kujunduse fenomenina aitab püüda vaataja tähelepanu, suunata seda, "sunnib" analüüsima.
Kompositsioonilises ülesehituses ilmestavad kontrastid üksteist vastastikku, tuues vormide, värvide ja mahtude ja ruumiliste objektide karakteersuse välja utreeritult, s.o teataval määral liialdatult.
Graafikas ja fotograafias – heleda ja tumeda kõrvutamine, nt valendav figuur tumedal taustal.
Võrdle kontrasti kasutamist allolevatel piltidel. Märgid "+" ja "–" tähistavad head ja halba versiooni.
| /*www.gomediazine.com/design-articles/technique-theory/rule-three-contrast-contrast-contrast*/
|
Heleda ja tumeda kontrastsusega on otseselt seotud värvitoonide kontrastid. Värvikontrastid tekivad inimese nägemiselundites ja on tegeliku või meelelise värvide nägemise tulemuseks.
Värvikontrastid võivad olla:
– objektiivsed ehk primaarsed, s.o vahetud värvikontrastid, mis tekivad värvitoonide alateadlikul ehk impulsiivsel hindamisel.
– subjektiivsed ehk kaudsed värvikontrastid, mis on saadud värvielamuse lõpp-produktiks. Subjektiivne elamuslikkus avaldub meis sooja ja külma, õhulisuse ja vastumeelsuse ja vastikustunde näol. Punane ja türkiissinine tekitab suurima sooja-külma elamuse.
Valguskontrastid aitavad maalis luua ruumilisust, vormide plastilisust.
|
