A ülevaade

B elemendid

C printsiibid

lõputöö

Rütm

Dünaamika kui kujundusprintsiibiga tutvumist alustame rütmi mõistest.

Rütm on looduse olemuslik osa. Kõikides asjades on jälgitav nähtuste korduvuse muster.
Kas on võimalik kõndida mitte-rütmiliselt?

Rütm on aja tajumise ja tunnetamise põhiväljund. Meie esimesed aistingud elu alghetkedest on seotud ema südame rütmiliste helidega. Ema südameklapi avanemise ja sulgemise vaheline aeg oli meie elu esimeseks ajamõõtjaks. Hingamine on meie rütmikogemustest kõige kestvam.

Me võime rütmi fikseerida erinevates ajaühikutes. Laine kadumine rannaliiva, päikeseloojang, kuu tõusmine öisesse taevasse, aasta kulgemine päev päeva järel; need on näited liikumisest, mille muutumist näeme teises ajaperspektiivis kui südamelöögid. Häälepaelte võnkumine heli tekitamisel on palju kiirem kui südamelöögid.
Ajaskaalal aeglaselt kulgevaid sündmusi tajutakse rütmina läbi mälu. Südametuksed on tajutavad otsese rütmina, aga väga kiired kordused, näiteks heli ja valguse levimine, muutuvad meie jaoks mitte rütmina tajutavateks nähtusteks, vaid näitkes helikõrguseks, kus me ei suuda öelda, mitu võnget toimub sekundis, et kuuleksime esimese oktaavi a-d (440 võnget sekundis). Nii võib öelda, et tajume rütmimustreid erineval ajaskaalal erinevalt.

Ülaltoodud joonisel on näha ja pleieril kuulda mõned sekundid terve südame rütmilistest löömisest. Kõrgemad tipud muutuvad korrapäraste intervallide järel ja on näidatud aja vältel peaaegu sama pikad. Madalamate tippude kõrgused ja asukoht muutuvad löögist löögini rohkem — regulaarsus variatsioonidega ja kordus muutustega on omased rütmilistele mustritele ajas.

Valguslained	Luited	Merelained

Veel rütmilisi nähteid: visuaalsed helisagedused. Soola abil nähtavaks tehtud helid. Soovitav on vaatamisel heli maha keerata. Lainete levik veepinnal, valguse levimine, heli levimine, taimede kasvamine, õitsemine jne vastavalt aastaaegadele — need on näited kordumisest meie ümber. Taimede õidepuhkemine teatud aja möödudes või päikese tõustes on tegelikult aja rütmi muutmine ruumiliseks rütmiks.

Seega — rütm võib olla looduslik, bioloogiline, mehhaaniline, ruumiline, kunstipärane.

Rütmiga kaasneb alati liikumine.

Elurütm ja rütmi mõiste kunstis ei ole üks ja seesama.
Kunstilise rütmi puhul on võimalikud erinevad rõhuasetused, tasakaalust väljaviimine, matemaatiline ebatäpsus.

Kunstis, nagu muusikaski, võib eristada aktiivset, killustatud, puhangulist või rahulikku, aeglustunud ja voolavat rütmi. Muusikalise rütmi all mõistetakse tavaliselt muusikas esinevat rõhutatud ja mitterõhutatud helide reeglipärast järjestust.

Kujutavas kunstis on rütm seotud mõistetega mõõt ja rõhk. Mõõt on eeskätt seotud mahu, ruumi, pindade ja vormide suurusega. Rõhk ehk meetrum on rütmi organiseerimise tähtsaim element.

Rütm on teatud elementide, nähtuste, ülesehitavate vormide, detailide korrapärane kordus ajas, ruumis, pinnal või mingis protsessis. (Elementide vaheldumine kindlas korrapärases jadas, järjestuses, teatava intervalli järel).

Standardse elu igapäevased osad. Andy Warhol, Marilyn Monroe	Koos voltimismeisterlikkusega rakendab Richard Sweeney looduslike vormide kordust, et luua kompleksseid struktuure /*www.richardsweeney.co.uk*/	Rumeenia skulptor Brancusi rütmiga saavutatud liikumine — endless column!!

Rütm võib olla:
a) matemaatline — motiivid korduvad kindlate vahemaade järel
b) vaba — motiivid korduvad vaba rütmi alusel

Ornament

Ornament (muster, dekoor, kiri) on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud või valmistamise tehnoloogia käigus kujunenud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal.
Tarbeesemetele üldvormi leidmise ja tehnilise teostuse kõrval on inimene alati suurt tähelepanu osutanud ka selle kaunistamisele ornamendi kaudu. Esinedes mängleva vorminähtena, on ornamendi kaudu siiski ikka antud ka mingi tabav meeleline tõlgendus kaasaegse elu nähteile. Ornamendis leidub taotlus loodusnähtusi maagliselt mõjutada ja neid sellega endale soodsalt häälestada.
Ornamenti võib liigitada järgmiselt: geomeetriline, figuraalne, sümboolne ornament. Ornamendi kujundamise aluseks on rütm.

Rütm kontrastse paariga kitsas-lai	Rütm kontrastse paariga ümmargune-kandiline	Rütm kontrastse paariga suur-väike

Miks peatuda nii pikalt ornamenditeemal?
Kõigepealt, nagu eelnevalt öeldud, on ornamendi kujundamise aluseks rütm. Lisaks sellele toob ornament esile kaks uut ja kujunduses palju rakendust leidvat mõistet: piiratud ja piiramata pind.

Piirmata pind on ornamentide paiknemine ja kordus võrgusüsteemis.
Piiratud pind on ornamendi paiknemine piiratud alal.

Kokkuvõte

Rütm on kunstis üks tähtsamatest kompositsiooni väljenduslikkuse ülesehitajatest. Tähtis mitte ainult ülesehitajana, vaid ka sisu edastajana ja emotsionaalsuse loojana.

Rütmi saab edasi anda joonte, pindade, värvuse, faktuuri, valguse ja varju muutmise abil.
Kompositsioonis võivad vahelduda sarnased elemendid, nt inimfiguurid. Rütm võib tekkida ka mahtude kontrastist, suuruste varieerimisest ja gradatsioonist.

Rütm esineb:
1 ajas – helis, muusikas, luulekõnes, kus ta ilmneb taktimõõdulises korrastuses – tõusudes ja langustes, rütmi aluseks on aeg
2 ruumis – dekoratiiv- ja arhitektoonilises kujundamises, rütmi aluseks on ruum
3 ajas ja ruumis – töös ja tantsus jne, siin on rütmi aluseks nii aeg kui ruum
4 pinnal – ornamentaalse pinna kujundamise aluseks on rütm
5 protsessis – looduses esineb palju rütmilisust, seda nimetatakse looduslikuks rütmiks. Näiteks öö ja päeva vaheldumine, aastaaegade vaheldumine, samuti esineb rütm puude, taimede ehituses

Rütm on üks võimalikest/parimatest vahenditest, et anda edasi liikumist, millega jätkame järgmises peatükis.