2 Võrgustik on lahe
Süsteemsuse ja järjepidevuse loomine
Probleem, mille lahendust otsime on järgmine: lugejal, veebilehe kasutajal peab olema võimalus otsida,
lugeda ja mõista edastatavat informatsiooni kiiresti ja ülevaatlikult.
Lahendus on võrgustik-süsteemi kasutamises lehekülje paigutuses, teisisõnu visuaalsete
objektide organiseerimisel lehepinnal võrgustikule baseerudes.
Miks just võrgustik?
Võrgustik on reguleeriv vahend, mis loob kujunduses süsteemsuse ja järjepidevuse, visuaalse rütmi. Silmal
on kergem ja meeldivam uurida lehel paiknevaid üksusi (pealkirjad, tekst, pildid). Kui ei kasutata võrgustikku ja joondumisi,
on lugejal raske informatsiooni jälgida. Hästikujundatud võrgustikusüsteem muudab kujunduse mitte ainult
esteetiliseks, vaid ka loetavaks ja kasutatavaks.
Kuidas?
Et asi selgem oleks, teeme läbi praktilise stsenaariumi. Meil on vaja kujundada õppematerjal A4 formaadis.
Teme, et see sisaldab tekste ja erinevas suuruses pilte. Siin me oleme - tühi paberileht vaatab vastu.
Kasutame paberi suurust juhtideeks, A4 proportsioonide suhe on 1:1,414 ja loome seose võrgustiku ja
paberi formaadi vahel. See on kergeim viis luua tasakaalustatud võrgustikku. Alustame lehekülje jaotamisest 1:1,414:
Nüüd on meil olemas võrgustik, kuhu paigutada tekst ja pildid, eksperimenteerida kujundite
ja teksit alaga, kompositsiooniga; otisda, kuidas tekst ja pilt koos toimivad.
/*www.markboulton.co.uk/journal/comments/five-simple-steps-to-designing-grid-systems-part-1*/
|
Joonis 7 näitab sissejuhatavat teksti, 8 ja 9 näitavad erinevaid pildipaigutuse võimalusi.
Allpool lehekülg keerukast võrgustikust. Mõnikord on vaja lehele paigutada informatsiooni, mis sinna sugugi
ära mahtuda ei taha. Maailm tuleb maailma sisse mahutada. Kuidas? Loetavus peab olema garanteeritud.
Kohati on võrgu asemel voolav paigutus.
/*www.spoonfeddesign.com/11-essential-tips-for-good-print-typography*/ |
Niisiis, miks ikka võrgustik?
Võrgustik (joonestik/ruudustik) on reguleeriv vahend, mis loob kujunduses süsteemsuse ja järjepidevuse, visuaalse rütmi.
Silmal on kergem ja meeldivam uurida lehel paiknevaid üksusi (pealkirjad, tekst, pildid).
Kui ei kasutata võrgustikku ja joondumisi, on lugejal raske informatsiooni jälgida.
Hästikujundatud võrgustikusüsteem muudab kujunduse mitte ainult esteetiliseks, vaid ka loetavaks ja kasutatavaks.
See võimaldab üksikute lehekülgede küljenduses teatud paindlikkust, samas loob üksteisele järgnevate lehekülgede alussüsteem terviku mõistmiseks vajalikud seosed.
Võrgustik on sisemine põhistruktuur peaaegu kõigele trükinduses ja veebikujunduses. See aitab luua selge ja meeldiva kujunduse, kasuta neid! Enne, kui fontide valiku juurde asuda, joonista lehele võrgustik.
Lehekülgede jaotus veergudeks sõltub erinevatest komponentidest, nt lehekülje suurus.
Kui üheveerulise teksti laius raamatus on tavaliselt 60-80 tähemärki, siis tekitab see tunde, et peab lugemiseks aega varuma. Keskmise laiusega veergu ca 45 tähemärgiga saab lugeda mõistliku kiirusega. Kitsas veerg on ca 25 tähemärki ja see annab tihedama paigutuse võimaluse, kus teksti saab kiiremini haarata.
Mõned näited:
kaks võrdset veergu | kolmeveeruline jaotus võrgustikul | horisontaal- ja vertikaaljaotus, ruudustiku kasutus.
Jälgi, kuidas on ruumi jäetud päises ja jaluses, samuti külgedel tekstivälja ümber. Nendes näidetes on mõõdud esimesel juhul võrdsed,
teises ja kolmandas näites on jaluse mõõt suurem.
Võta ajakiri, ajaleht või raamat, kus on pilte ja teksti. Vaata, kuidas on jaotatud mõõdud tekstivälja ümber!
|