|
2 Proportsioon. Perspektiiv
Proportsioonitunde omamine tähendab, et inimene näeb ühe asja tähendust seoses teisega.
Proportsioon ei ole fikseeritud printsiip vaid see on muutuv ja elab "praegu ja siin".
Proportsioonist võib mõelda kui suhtarvust ja teda võib seega defineerida kui
suhtelised seosed kahe visuaalse elemendi või ühe elemendi ja kogu disaini kui terviku vahel.
Kujundaja rakendab proportsiooni esimest korda, kui ta valib oma teosele mõõtmeid.
Proportsioon on lähedalt seotud kontrastiga. Kui kontrast surub peale rõhuasetust ja
hierarhiat, siis proportsioon tähendab rõhutamist ja hierarhiat intelligentsel, loogilisel moel.
Nagu kontrasti, saab proportsiooni kasutada tähelepanu püüdmiseks, eriti, kui proportsioonid
on ootamatud.
Proportsioonidega on seotud kindlad kultuurilised traditsioonid. Näiteks kujundavad
jaapanlased oma kodusid proportsioonides 1:2 (näiteks sellise servapikkuse suhtega on nende
tatami põrandamatid, mõõtmetega 3 X 6 jalga). Hiinlased joonistavad oma kalligraafilisi tähti
ettekujutatavas üheksast ruudust koosnevas võrgustikus servapikkuse suhtega 1:1.
Lääne kultuurides on kõige traditsioonilisem suhe 2:3, mida sageli
nimetamegi eelpoolvaadeldud kuldlõikeks.
Proportsioone kasutatakse peamiselt:
· mõõtmete määratlemiseks;
· tähelepanu püüdmiseks;
· loomuliku korra saavutamiseks;
· ruumi/pinna jaotamiseks;
· visuaalse intelligentsuse toomiseks disaini;
· lehekülje/ekraanpildi arhitektuuri määratlemiseks.
 |
Ruumi jaotuse rollis määravad proportsioonid lehekülje/ekraani varjatud arhitektuuri, on visuaalse
rõhuasetuse alustaladeks.
Jaotus 2:3 on sageli huvitavam, sest jagavad ruumi vähem ettearvatud, kuid
meeldivamateks segmentideks. Proportsioonid 1:2 on potentsiaalselt vähem huvitavad, sest
silm märkab üsna kerge vaevaga, et üks pool on lihtsalt kaks korda suurem kui teine.
Ruutudel on kõige ettearvatavamad proportsioonid ja võivad olla lausa igavad.
On olemas ka nn kolmandike reegel, mis soovitab kompositsiooni (või
kompositsiooni osa) kolmeks jagada ning objektid nende kolmandike piiridele asetada.
Perspektiiv
Igal leheküljel/ekraanipildil on automaatselt kaks nähtavat mõõdet: laius ja kõrgus.
Perspektiiv on disainiprintsiip, mida kasutatakse kolmanda mõõtme, sügavuse mulje
loomiseks, et kompositsoonil oleks elulähedasem välimus.
Kahemõõtmelises ruumis peab perspektiiv olema illusioon, sest
paberileht või arvutiekraan on lame.
Perspektiivi on nimetatud ka intellektuaalseks konstruktsiooniks
(Rudolf Arnheim), mis toetub kahemõõtmelisusele. Näiteks
vaadates kõrvalolevat pilti kalduvad inimesed nägema auguga ruutu,
mitte ketast, mis on asetatud ruudukujulise plaadi peale. Kui me
pingutame, et näha viimast, siis tajumegi kolmemõõtmelisust.
Tausta ning objektide suhe on sügavuse tajumisel väga olulised, negatiivne ruum
(vaba ruum) objektide vahel peab olema piisavalt tajutav. Samas, kui ei anta
lisavihjeid sügavuse kohta, siis vaba ruum kaldub objekte paigutama justkui samale
tasandile (samale kaugusele).
Perspektiivi illusiooni saab luua mitut moodi:
- võib kasutada suuruse konstantsust, tuntud suurusega
objektide korral tunduvad väiksematena kujutatud
kaugemal olevat kui suuremana kujutatud, sarnaselt
tunduvad kaugemal olevat väiksemad objektid, mis on
kompositsioonis kõrgemale paigutatud.
|
