|
Dünaamika. Staatika
Rütmiga on seotud mõisted liikumine, rütmiline liikumine, dünaamika, staatika, kasv, hääbumine, kahanemine, ajarütm, sümmeetria, asümmeeria.
Kujutav kunst on läbi aegade püüdnud liikumist väljendada. Tihti on selleks kasutatud optilisi võtteid. Koopamaalide tegijad kujutasid inimesi liikumises. Tegelikku liikumist elus ei suuda inimene jälgida – tähelepanuvõime on selleks liiga aeglane.
Liikumine kunstis võib olla ka sisemine liikumine, st süzheeline. Liikumine on ümberpaiknemine. Liikumine on muutus/areng, mis leiab aset ajas.
Liikumine tasapinnal saab olla ainult illusoorne.
| Picasso
| |
Kompositsioone, milles esineb liikumine, nimetatakse dünaamilisteks.
Miks annab rütm liikumist edasi? See on seotud meie nägemisaparaadi ülesehitusega. Meie pilk, mis
liigub ühelt elemendilt teisele, osaleb liikumises pildil.
Kuidas anda edasi liikumist?
Jooned on kompositsiooni liikluskorraldajateks. Graafilised jooned on reaalselt
nähtavad. Visuaalsed vektorid on nähtamatud, vaataja poolt intuitiivselt tajutavad.
Nähtavad ja nähtamatud jooned juhivad silma liikumist disainis. Sirged jooned võivad
silma juhtida:
– läbi illustratsiooni;
– illustratsioonilt tekstile;
– ühelt leheküljelt selle vastas asuvale leheküljele;
– ühelt objektide kogumilt teisele.
| Silma liikumine läbi illustratsiooni
|
Kuigi silma liikumise rada tühjal lehel on individuaalne, on avastatud
teatud seaduspärasused, mis põhinevad kompositsiooni telgedel ja
lugemiskultuuril. Lääne kultuurides kaldub silm liikuma mööda Z-kujulist
rada. Liikumine algab ekraanipildi või lehekülje optilisest
keskkohast (kuldlõike punkt ehk 2/5 kohal vaatevälja ülaservast alaservani ning
2/5 kohal vasakust servast parema servani).
– Kui kasutada pildil diagonaaljooni, siis tundub kujutatu dünaamilisem (vt Picasso tushijoonistus ülal). Samamoodi annavad liikumist
edasi ka vertikaal- ja horisontaaljooned. Nende iseloom on teine.
Näiteks horisontaalne liikumine tundub aeglasem, rahulikum.
Meie nägemine on harjunud süsteemiga, kus me loeme vasakult paremale. Selle tõttu tundub liikumine
intensiivsevm ja veenvam, kui see toimub vasakult paremale.
 |
| Mõtteline liikumine.
| Liikumine või mitte?
|
Pilt hobusevankriga. Ühel pildil objekt liigub, teisel on justkui seisma jäänud.
Liikumise tunnet annab edasi tühja ruumi jätmine liikuva objekti ette. Tekib mõtteline liikumine.
– Liikumise edasiandmiseks on parem valida moment, mis kõige ilmekamalt iseloomustab antud liikumist.
– Kujutatu tundub liikumises olevat ka siis, kui on edasi antud järjestikused tegevused.
 |
| Esimese kontseptualisti Marcel Duchamp' portreefoto.
Victor Obsatz, 1953.
/*www.npg.si.edu/exhibit/duchamp/images/13_full.jpg*/
| Duchamp trepilt laskumas.
Eliot Elisofon, Life Magazine 1952.
/*piratesandrevolutionaries.blogspot.com/2010/02/motion-frozen-in-series-102-duchamp.html*/
|
Liikumist saab rõhutada
– joonte paksuse ja suunaga
– geomeetriliste kujunditega
| 
|
El Lissitsky *Beat the Whites with Red Wedge*. 1920
| Plakati geomeeriline lihtsustus
|
|
