Näitus viib vaataja reisile, aga mitte ainult maailma eri kontinentidele geograafilises ruumis, vaid ka mõttemaailma, kus elu annab sulle rohkem kui ühe võimaluse. Fotodelt avanev väärtustatud hetkede kogum on autorit isiklikult puudutanud. Kõigi fotodel olevate inimestega on suheldud, keelebarjääri purustasid naeratus või kehakeel. Lõpptulemusena fotodest tekkiv üldistus räägib austusest elu vastu ja on pigem igaviku poeesia kui dokumentatsioon.
Anne Rudanovski hinnangul pakub näitus äratundmisrõõmu paljude erinevate elualade esindajatele. “Kui sellele fotopõhisele kunstinäitusele satuks teadlane, vaataks ta fotosid ja ütleks, et tegu on antropoloogilise uurimusega. Ta märkaks piltidel erinevate rasside esindajaid linnadžunglis ja külamelus, võrdleks näiteks India ja Tai religioosseid kombeid, kohalikku käsitööd, iseäranis paberitegijaid. Seevastu poeet leiaks näituselt hingepärleid, millest uneledes mõtiskleda. Tema silm peatuks Kambodža Ankor Wat’i iidsetel varemetel ja kiviskulptuuride keskel mõttesse vajunud tütarlapsel; Mexico City noorukestel kitarridega tänavamuusikutel, kellest üks ootab triibulises sokis oma viksitavat esinemiskinga. Tänavafotograafia! annaks kunstitudeng oma otsustava hinnangu. Juhuslik näitusekülastaja vaatab ja mõtleb, et näe, tunnen ära, mis pildil on! See ju Jaapani geiša seal, haa! Kas hiinlastel ikka viisnurk otsa ees? Talle meeldib, et maailm on värviline ja vaatab talle/sellele sügavalt silma.”
Eksponeeritud fotod on üles võetud Anne Rudanovski pool aastat kestnud ümbermaailmareisi jooksul. 13 riigis - Iisrael, Egiptus, India, Nepaal, Indoneesia, Austraalia, Hiina, Korea, Jaapan, Vietnam, Kambodža, Tai, Mehhiko - kasutas Anne pildistamiseks Sony a7 II kaamerat ja 50mm normaal-fiksobjektiivi.
